Torino

Torino meeldis meile esimesest pilgust, oli kohe tunda et linnal on oma müstiline aura.

Peakatedraali, kus asub kristlaste suurim reliikvia - Torino Surilina, me ei pääsenud, seal käisid just täies hoos ettevalmistustööd - aprillis (2010.a.) tuuakse Surilina pidulikult rahva ette, viimati leidis see sündmus aset täpselt 10 aastat tagasi.

Kristlaste jaoks on see suurim pühadus aga teadlastele suur peavalu, sest küsimusi, millele neil ei ole siiamaani selget vastust tuleb aina juurde.

Näiteks avastati hiljuti, et pilt Torino Surilinal sisaldab 3-dimensioonilist informatsiooni, foto on aga alati 2-dimensiooniline!?

Diskussioonid jätkuvad...

Linna sümboliks peetakse kinomuuseumi hoonet, mille kõrgus on 167 m. ja kui see aastal 1889 valmis, oli ta maailma kõrgeim!

Esialgse plaani järgi pidi olema sünagoog aga viimasel hetkel juudi kogukond loobus ja müüs ehitise linnale.

Lunchile astusime läbi ühest kõrtsist, kus pakutakse (12.00-14.00) traditsioonilist piattounicot ehk teatud hinna eest (antud restoranis see oli 11 eurot) saab klient tellida näiteks kalaroa (ka salati) ja desserdi, boonusena ka "väikese" veini (umbes 0.25 l.). Oli maitsev!