Sardiinia

Sardiinia on Nuraagi tsivilisatsiooni sünnimaa. Need müstilised inimesed elasid saarel II-I aastatuhandel eKr. ja jätsid meile kividest laotud koonustorne, mida on siin saarel üle 7000! Hiljem saabusid siia foiniiklased, seejärel kartaagolased ja veelgi hiljem loomulikult roomlased. Foiniiklaste esimeseks linnaks osutus Nora, mis asub saare pealinnast Cagliarist lõunapool. Ekskursioon maksab 5 eurot ja on võimalik ainult giidi saatel, mis oli sel puhul isegi vajalik: linnake (või selle hästi säilinud varemed) asub oma tänavate ja hoonetega päris suurel maa-alal, säilinud on ka linna kesksaun ja rikaste majad (koos mosaiikpõrandate ja sammastega). Itaallasest giid juhib teie tähelepanu isegi iidse WC kohale ja jutustab pikalt, kuidas seal toimetasid foiniiklased: tuleb välja, et selle "protsessi käigus" meeldis neile omavahel vestelda! Nora asub otse mere kaldal ja ilusal päeval jätab see ekskursioon kustutamatu mulje.

Sõidame nüüd tagasi Cagliarisse - Sardiinia pealinna. Parim vaade sadamale ja Inglite lahele avaneb Sant Remy bastionilt, sealt on ka lähim tee vanalinna. Vanalinna kaitsemüür on nii kõrge, et selle linnosa elanike jaoks on kasutusel ka lift. Huvitav on mainida, et Cagliary kaitsemüür meenutab profiilis Tallinna vanalinna müüri! Aga parim vaade vanalinnale avaneb Bonaria Neitsi Maarja kiriku nõlvalt. Kui aega napib, võib linna näha ka Segway personaalse liikuri abil. Tuur giidiga kestab umbes 1,5 tundi, hind - 25 eurot, lisainfo leheküljel www.newwaysardinia.it

6 km kaugusel Cagliary kesklinnast asub linna ilusaim rand Poetto - vapustav rannajoon, valge liiv ja lasuursinine vesi. Sealsamas võib ka vaadelda roostikus pesitsevate flamingode tegevust.

Cagliarist sõitsime rongiga (mööda maalilist teed) Sassarisse (suuruselt teine linn). Pilet maksab 15 eurot, sõit kestab 3,5 tundi. Üle ja ümber mäenõlvade ja orgude looklev tee (oli näha ka Nuraagi varemeid) oli vapustav kogemus, mida rikkus natuke ära üks vahejuhtum: ühes peatuses võeti kinni "jänes". Habras tütarlaps püüdis põgeneda, aga kohalik polizia oli tragi - tütarlaps viidi minema!

Sassari vanalinn väärib erilist tähelepanu - ülikitsad tänavad, (räbaldanud) hooned ja pesu! Pesu riputatakse välja kõigile vaatamiseks, justkui oleks see vaatamisväärsus, paraku nii see ei ole, sest väljas olid peamiselt ärakulunud kaltsud, lisaks ehk ka mõni ilus ese naiste garderoobist! Linnas hiljuti avatud teater (Teatro Civico) on kuulsa Milaano La Scala miniatuurne koopia (teatri lahke valvur laseb sisse isegi kui teater on suletud - talle tuleb natuke naeratada ja öelda, et oleme turistid). Linna kõige ilusamad sakraalhooned on kesklinna katedraal (Duomo di San Nicola) ja raudteejaama lähedal asuv Santa Maria di Betlem kirik (1106). Sassarist on mugav sõita Fertilia lennujaama (eriti iiri Ryanairi kasutajate puhul), sealkandis asub ka väike ja armas kuurortlinn Alghero (kataloonliku hõnguga). Linn on vähemalt tuhandeaastane ja kaitstud hispaanlaste ehitatud müüri ja kolme kaitsetorniga. Suveniiripoode on igal nurgal ja korallehete valik on rikkalik. Ei ole puudu ka mereandidest. Abikaasa ostis ühest poest isegi merisiili! Arvestades siili "torkivat" natuuri panime ta posti ja meie suureks üllatuseks saabus siil koju (Sardiiniast Iirimaale) isegi varem kui meie! 24 km kaugusel Algherost asub Capo Caccia - imeilus Põrguneem ja üks maailma kaunemaid koopaid - Grotto di Nettuno (alla viivad 650 peadpööritavad trepiastmed).

Sõites mööda maalilist läänerannikut lõunasse suundub tee Bosasse. Bosa on väike, iidne linnake, mille asutasid kartaagolased. Sõit Fds bussiga pakub palju adrenaliini: bussijuht (nagu Itaalias kombeks) kasutas gaasipedaali maksimaalselt!

Algheros peatusime hotellis Alguer, hotelli lähedal on linna parimad rannad, raudteejaam ja mööda rannikut (promenaadil) jõuab otse vanalinna. Itaallasest administraator on lahkus ise - viisakas, abivalmis ja mis väga oluline - hea inglise keele oskusega!

Väga head Napoli pitsat leiate trattoriast "Rossopomodoro", mis asub Sassari ja Crispi tänava nurgal (piazza Matteotti lähedal). Teenindus on kiire ja hinnad soodasad. Aga Sardiinia rahvustoitu võib maitsta näiteks trattorias "La Pirata" (viale Regina Margherita). Soovitan grillitud mõõkkala (Spada alla Sardegna) ja eelroaks näiteks burridat - hautatud kala. Tuleb märkida, et Sardiinia on kalasõpradele tõeline paradiis.

Saare parimaks juustuks peetakse Pecornia juustu - üsna kõva ja hästi rasvane, aga tõeline hõrgutis. Usun, et me kõik mäletame üht väga omapärase lõhnaga köhamikstuuri, mida anti lastele Nõukogude ajal. Uskumatul moel osutus see kangendatud (30°) kohalik jook Sardiinias rahvuslikööriks! Mürdiliköör on müügil igas poes (ja igas mahus), saadaval ka mürdišokolaad, mürdikommid ja palju muud.

Sardiinia võlu on üüratu, saar on tulvil omapära, kohalikud inimesed naudivad stressivaba elu ja üllatavad teid oma külalislahkusega.