Teatavasti on Milaano Euroopa moepealinn - tõepoolest butiike nagu Prada, Gucci, Versace ja teisi kohtab igal kesklinna tänaval.
Hinnad on mõeldamatult kõrged, näiteks küllaltki kesise disainiga käekoti eest võidakse küsida kuni 1500 eurot!
Kallis küll, aga kui tulla jaanuaris, torkavad silma eredad scónto (allahindlus)sildid - 50-70%, mõnes poes koguni 80%!
Kesklinna kohvikud on ka "röövlite" käes - tassike cappuccinot maksab 4-5 eurot! kuigi paar peatust edasi sõites võid sama maitsva cappuccino leida juba 1,5-2 euro eest!
Milaanos on väga arenenud transpordiliiklus, liikvel bussid (kasutavad gaasi), puidust trammid (üsna külmad ja tekitavad palju müra), eestlastele hästi tuntud trollid (filobus) ning odav ent üsna ilmetu metroo. Ühepäevane pilet maksab 3 eurot.
Milaanolased söövad hästi palju õhtuti, põhjuseks niinimetatud "happy hour" - ostad ühe kokteili (5-8 eurot) ja siis kõik külmad ja kuumad road on tasuta! Väga soovitatav turistidele.
Maailmakuulus Duomo (katedraal) on tõesti väga võimas ja ilus, mõjuvad eriti hästi katedraali heledad toonid (helehallist ja heleroosast marmorist)
kontrastiks ülejäänud linna hoonetele, mis on süngenvoitu ja tekitavad depressiooni.
Väga soovitan ronida katusele (jala - 5 eurot ja liftiga - 8 eurot), üleval võib vabalt liikuda, pildistada ja imetleda keskaegsete meistrite tööätab kustutamatu mulje.
Milaanos olles ei saa jätta külastamata kristliku maailma väidetavalt kõige väljapaistvamat ja enim debatte tekitanud kunstiteost - Leonardo Da Vinci "Viimset Õhtusöömaaega" (1495-97). Suur meistritöö asub ühes dominiiklaste kloostris, vaatamiseks tuleb eelnevalt kokku leppida (telefoni või interneti teel), kuigi meil õnnestus niisama - astusime lihtsalt läbi ja jaapani grupi lisana saimegi sisse! Vedas!
Da Vinci seinamaal on tohutult suur ja muljetavaldav - kuigi on näha, et värvid tasapisi kadumas...
Kunstihuvilistele pakub kindlasti huvi Pinacoteca di Brera - Milaano suurim ja Itaalia üks parimaid kunstigaleriisid. Siin on esindatud sellised meistrid nagu Mantegna "Surnud Kristus" (vapustav töö), Raafael, Caravaggio, aga meie lemmikuks oli Liberale da Verona "Püha Sebastian" (pühak, keda imperaator Diocletianuse käsul torgati mitmete nooltega läbi, aga imekombel jäi ta ellu).
Itaallased nagu nad on, inglise keelt ei kõnele, aga kui sa ütled kasvõi buon giorno, grazie ja veel midagi taolist, hakkab asi kohe edenema!
Arrivederci!
